Pooleldi liikuvad varad on õigusalal selle õiguse või selle osa subjekti pärandi osa, mis on võimeline iseenesest liikuma.
Üldiselt kasutatakse seaduses seda terminit tavaliselt nende tootmise ja töö elementide puhul, mis on iseenesest liikuvad, näiteks loomade jaoks. Selles mõttes peetakse loomi selliseks, kuna nad on tootmistööriistad, olgu need otsesed, näiteks müües kaupu ja toitu; või tööesemed, näiteks mis tahes ese, mis liigutab masinat või veskit.
Praegu näitab tsiviilseadustik, et pooleldi liikuvad kaubad on kõik need, mis asuvad vabaduses oleval omandil ja millel on autonoomia, st võime nimetatud vara kaudu vabalt liikuda.
Kariloomade müügi puhul on varad ja kaubad pooleldi liikuvad kaubad ise ehk loomad. Mõiste ranges ulatuses kuuluvad need aga kinnisvara, näiteks maa, tööriista jms.
Erinevus teiste kaupadega
Liikuvad kaubad erinevad teistest liikidest autonoomse liikumisvõime poolest. Seega on vallasvara selline, mis võib muuta oma positsiooni ettevõttes ja saada teiseks riigiks, ja siin annab seadus neile varadele erilise seose, kuna need sisaldavad ringleva iseloomuga elemente.
Erijuhtum on kinnisvara, mis on tihedalt seotud pooleldi liikuvate varadega, kuna esimesed on tavaliselt teiste aluseks. Näiteks põld, kus nad karjatavad piima tootvaid lambaid ja turustavad seda.
Põhivara omalt poolt, kuigi seda on võimalik teisaldada, hoiab ettevõttes tavaliselt pikaajaliselt fikseeritud positsiooni. Neid saab füüsiliselt liigutada inimese kätega, näiteks arvuti või auto. Selliseid varasid nagu ehitised ja ehitised on füüsiliselt võimatu teisaldada.