Hüpotenuus on täisnurga kolmnurga külg, mis asub täisnurga või 90º nurga ees. Seega on see joonise pikim külg.
Hüpotenuus on siis täisnurga kolmnurga külg, millel on suurem mõõde kui kahel teisel küljel, mida nimetatakse jalgadeks.
Peame meeles pidama, et täisnurkne kolmnurk on täisnurk ja kaks teravat nurka, kuna mis tahes kolmnurga sisenurkade summa peab olema võrdne 180º.
Hüpotenuusi valem
Hüpotenuuse valemi selgitamiseks peame arvestama, et täisnurkne kolmnurk täidab Pythagorase teoreemi. See näitab, et hüpotenuusi ruudu väärtus võrdub iga ruudus oleva jala väärtuse summaga.
See tähendab, et matemaatiliselt saab hüpotenuusi määratleda järgmise valemiga, kus (järgides allolevat pilti) on hüpotenuus AC ja jalad on AB ja BC.
AC2= AB2+ EKr2
Teine viis selle selgitamiseks on see, et kahe jala ristkülikuprojektide pikkuste summa annab tulemuseks hüpotenuusi pikkuse. Vaadates allolevat pilti, kus segment BE on risti AC-ga, oleks hüpotenuus järgmine:
AC = AE + EC
Teine fakt, mida tuleb arvestada, on see, et hüpotenuus on võrdne ümbermõõdu läbimõõduga, millele täisnurkne kolmnurk on sisse kirjutatud, nagu näeme järgmisel pildil, kus DE on hüpotenuus.
Samuti tuleks selgitada, et läbimõõt on segment, mis ühendab ümbermõõdu kaks vastupidist punkti oma keskpunkti kaudu.
Hüpotenuuside näide
Oletame, et meil on ruut, mille küljed on 10 meetrit. Milline on selle diagonaali pikkus? Siinkohal peame meeles pidama, et ruudul pole mitte ainult kõik küljed võrdsed, vaid ka selle sisenurgad on samad ja sirged.
Seega, kui joonistame diagonaali, jäävad meile kaks võrdset täisnurkset kolmnurka, kus diagonaal on hüpotenuus.
Seetõttu võime Pythagorase teoreemi järgides leida diagonaali (DB) pikkuse:
DB2= AB2+ AD2
DB2=102+102
DB2=200
DB = 14,1421 m