Väljasaatmise või väljatõrjumise efekt

Väljasaatmise või väljatõmbamise efekt välja, mida nimetatakse ka väljatõrjumiseks, on olukord, kus riigivõlg suunab investeeringud erasektorilt kõrvale.

Investorid eelistavad oma raha hoiustada ja investeerida riigivõlasse kui investeerida eravõlgadesse, sest see pakub suuremat tootlust. See mõju kahjustab erasektorit, kuna see sulgeb ettevõtete jaoks olulise rahastamisallika. Vastupidine efekt on nn ligitõmbamisefekt ehk sisse tungimine.

Väljasaatmise või väljatõrjumise põhjused

Oletame, et riik peab oma kohustuste täitmiseks koguma vahendeid. Sellisel juhul muudate oma tooteid (riigivõlakirjad, võlakirjad, võlakirjad) atraktiivsemaks, pakkudes kõrgemaid intressimäärasid. Muidugi viivad investorid oma raha sinna, kus neile kõige rohkem makstakse. Sel moel pöörate eraettevõtlusele selja. Seega, kuigi riigil on oluline saada kapitali, tuleb arvestada ka soovimatute tagajärgedega, näiteks eraettevõtete ümberpaigutamine.

Väljatõrjumise tagajärjed

Pärast sügavaid majanduskriise on see nähtus esinenud paljudes riikides. Eelnimetatud majanduskontekstis võib seda fakti täheldada.

Ettevõtetel on finantskraan suletud, keskpank laenab pankadele raha väga madala intressiga ja nad investeerivad selle riigivõlgadesse. Samal ajal aitab see riigivõlg edusammude asemel maksta varasemate võlakirjade intresse. Lühidalt öeldes jätkusuutmatu olukord pikas perspektiivis, kui seda tehakse ülemäära.

Keerulistel aegadel tunneb investor, et tema sääst on riigi käes kindlam. Arvatakse, et on ebatõenäoline, et te ei täida oma kohustusi. Seda asjaolu tuleb arvestada ka väljatõrjumisest rääkides.