Külgnev nurk on nurk, millel on tipp ja külg ühised teise nurga all, see tähendab, et need on järjestikused nurgad. Mõlemad nurgad on omakorda täiendavad, see tähendab, et nad moodustavad sirgnurga 180º (sekssimaalsuskraadid) või π radiaanid.
Lihtsamalt öeldes on kaks nurka külgnevad, kui nad on korraga järjestikused ja üksteist täiendavad, või erinevalt vaadatuna on need järjestikuste nurkade teatud kategooriad.
Samuti väärib märkimist, et need küljed, millel külgnevatel nurkadel pole ühist, on kaks kiirt, mis lähevad vastassuunas. See tähendab, et vaadates alumist pilti (kus ∝ ja β külgnevad), algavad mõlemad kiired punktist B, kuid üks läbib punkti A ja teine punkti D.
Külgnevad nurgad on osa nurkade kategooriast, lähtudes nende asukohast teise nurga suhtes.
Tuleb meeles pidada, et nurk on kaar, mis moodustub kahe kiiri, joone või segmendi ristumisel.
Tähelepanuväärne on see, et kaks kõrvuti asetsevat nurka, mis peavad olema täiendavad, peavad tingimata mõõtma alla 180º. See tähendab, et need on kumerad nurgad, mis võivad olla teravad (alla 90º), sirged (90º) või nürid (90–180º).
Samuti ei saa nõgusnurgal, mille mõõtmed on üle 180º, olla külgnev nurk.
Külgnevate nurkade näited
Vaatame mõnda külgnevate nurkade näidet:
- Sise- ja välisnurgad, millel on kolmnurgas sama tipp, on külgnevad nurgad.
Näiteks ülaltoodud pildil näeme kolme külgnevate nurkade paari, sest on tõsi, et: ∝ + d = β + e = γ + h = 180º.
- Kui mainida vähem abstraktset näidet, siis kujutagem ette, et läheme randa ja paneme üles vihmavarju. Nurgad, mis moodustuvad eseme ja maapinna vahel, nii selle parema kui ka vasaku külje suunas, on külgnevad (eeldame, et ranna pind on tasane).
