Dissotsiatiivne omadus - mis see on, määratlus ja mõiste

Dissotsiatiivne omadus on omadus, mis on osadel aritmeetilistel toimingutel, mille abil osa komponente lagundades jääb lõpptulemus muutumatuks.

Kui täpne olla, siis dissotsiatiivne omadus omab liitmist ja korrutamist. Esimesel juhul täheldatakse, et ühe liitmiku lagundamisel kahe teise arvu summana on lõplik lahendus sama. Võime selle kokku võtta järgmiselt:

a + b = a + c + d, kui b = c + d

Samamoodi ei muutu korrutamisel, kui lagundame ühe teguri muudeks arvudeks, lõpptoote. See tähendab, et kui üks teguritest, mida nimetame a-ks, laguneme kahe väärtuse korrutisena, mida nimetame b ja c, siis on tõsi, et:

a.b = a.c.d

b = cd

Dissotsiatiivne omadus on assotsiatiivse omaduse vastand. See seisneb selles, et liitmise või korrutamise tingimusi saab rühmitada ebaselgelt, saades alati sama tulemuse.

Meenutagem ka seda, et liitmine ja korrutamine on aritmeetika kaks peamist toimingut. See on omakorda see matemaatika haru, mis keskendus arvude ja nendest tehtavate toimingute uurimisele.

Tuleb märkida, et lahutamisel ja jagamisel ei ole dissotsiatiivne omadus täidetud.

Dissotsiatiivse vara näited

Vaatame mõningaid dissotsiatiivse vara näiteid. Esiteks kokkuvõttes:

6+45=6+11+34

51=51

Nüüd korrutamise näide:

5x7x42 = 5x7x (6 × 7)

35 × 42 = 35x6x7

1.470=1.470

Teine fakt, mida tuleb arvestada, on see, et liitmised või tegurid võivad mitu korda laguneda enam kui kaheks komponendiks. See, säilitades operatsiooni sama tulemuse. Näiteks:

10+3+4=(5+5)+3+4=(5+2+3)+3+4=17

Nagu näites näeme, saab numbri 10 lagundada rohkem kui kaheks liiteks.

Korrutamisel juhtub midagi sarnast varem paljastatud asjaga.

7x3x50 = 7x3x (5 × 10) = 7x3x (5x2x5) = 1050

Näites jaotati number 50 kolmeks teguriks, muutmata toodet.