Futuuriturg koosneb teatud kaupade ostu-müügi lepingute läbirääkimistest tulevikus kuupäeval hinna, koguse ja aegumise kokkuleppe teel.
Nimetatakse ka "fordwards", ilmus põllumajandustootjate kaitsesüsteemina sajandil, kuna nii said nad suure tootmise (saagikoristuse) hetkedel oma tootmisele järele anda ning reguleerida ja stabiliseerida kogu aasta vältel ebaregulaarseid hindu.
Sel moel futuuriturud on sündinud vajadusega stabiliseerida ja rahustada vahetatavaid hindu ja koguseid ebatäpsel hetkel. Seejärel on see katvuse element, see tähendab kaitse võimalike turuotsuste eest, mis võimaldavad korrektset turustamist.
Vaatamata selle tekkimisele riskimaandamis- ja stabiliseerimisvahendina kuuluvad täna futuuriturud finantstoodete hulka, kuna need on sellised, kus hea kauplemisega saab rohkem kasumlikkust ja kus eksogeensed olud ja keskkond määravad hindade kõikumise, olles seega üks nõutumaid tooteid.
Esimene futuuriturg
Esimesed futuuriturud olid Chicago teraviljabörs, mis hakkas asutama 1848. aastal põhiturunduse standardid ja tulevaste toodete tarnete lepingute sõlmimine põllumajanduses, samuti 1730. aastal Osakas, Jaapanis, kus riisi tulevaste tarnete osas oli juba väljakujunenud infrastruktuur.
Näide
Kujutage ette olukorda: kohustume täna, juulis 2016 tootjalt ostma 100 eurot tonni maisi, mille kehtivusaeg on juuli 2017. Selle viimase kuupäeva puhul on võimalik, et hind on kõrgem kui kokkulepitud hind, mis tekitaks tootjale aluskahju ja meile kasumit või et hind oleks alla kokkulepitud olukorra, mis on vastupidine eelmisele.
Soovitav on lugeda optsioonide turgu.