Tööstuskapitalism - mis see on, määratlus ja mõiste

Tööstuskapitalism on kapitalismi algfaas, mis on raamitud esimeses tööstusrevolutsioonis ja maailmamajanduse muutumises tööstustoodangu mudeli ja kodanluse kasvu suunas.

Kapitalistlikul majandusmudelil oli koos tööstuskapitalismi ilmnemisega alus selle laienemiseks ja aktsepteerimiseks kogu maailma majandustes. Selles mõttes paistavad 18. sajandil silma Suurbritannia, Prantsusmaa või Saksamaa.

Tööstusrevolutsiooni käest sündinud kapitalistlik mudel põhines tööstuse arengul tänu sellistele teguritele nagu tehnoloogiline ja teaduslik areng või sotsiaalne ülerahvastatus linnades. Võrreldes eelmise põllumajandus- ja loomakasvatusmudelil põhineva mudeliga koos käsitöölisema tööstusega.

Tehaste vohamine ja riikide (peamiselt lääneriikide) majandusmudelite rõhutatud ümberkujundamine pidasid tootmismudelites silmas tööstuse rolli ülekaalu.

Tööstuskapitalismi põhijooned

Kapitalistliku doktriini tööstuslikul aspektil on rida omadusi, mida esile tõsta. Peamiselt seetõttu, et sellega kaasnesid majandusparadigmas olulised muudatused koos tööstusrevolutsioonidega:

• Tööstuste roll oli ülekaalus. Nende hulgas metallurgia, tekstiil või keemia.
• See aitas luua suurema hulga ettevõtteid, käsikäes kodanluse esilekerkimisega ja silmapaistva majandusliku rolliga, mis neil vana režiimi ees oli.
• Kogu järgnevaks arenguks teed andnud odapea oli aurumasina ja sellest tulenevalt kõige arenenuma masina leiutamine ning suuremahuliste ja suuremahuliste tootmissüsteemide rakendamine.
• Käsitöötoodangu elemendid viidi marginaalsektoritesse ja vähem olulised majandussüsteemis. Riigid lähtusid oma majanduskasvust uuel tööstusmudelil, ületades kohati muid valdkondi, näiteks põllumajandustoidu.
• See süsteem ennustab omakorda tööjõu kiiret kohanemist. Sel põhjusel tekib palgatöölise ja proletariaadi roll ühiskondades, mida uurivad muud suundumused, näiteks sotsialism ja kommunism.

Tööstuskapitalism läbis omakorda mitu faasi, kuna tööstuslik ja masstoodangu mudel kinnistus suurlinnades. Alates primitiivsest mudelist teatud sektorites kuni nende ülerahvastatuseni ja potentsiaalse domineerimiseni riikide majandustes.

Juba tootmismeetodite areng ning uute turgude ning kaubandus- ja maksevahendite loomine viisid uute trendideni. Hilisem areng tõi kaasa sellised variandid nagu finants- või kommertskapitalism.

Sel põhjusel on tööstusliku kapitalismi kaal ja tähtsus muutunud. Eriti seoses tähtsusega, mille iga riik on oma tööstusele omistanud proportsionaalselt sisemajanduse koguproduktiga (SKP) ja majandusstruktuuriga.