Deebet on raamatupidamiskande osa, kus kajastatakse varade ja kulude kontode suurenemist ning kohustuste, omakapitali ja tulude kontode vähenemist.
Seda kasutatakse kahekordse kirjendusega raamatupidamises, kus deebetil on vaste krediidiga, mis on raamatupidamiskonto paremal küljel. Deebetis kajastuv summa peab olema sama mis krediit.
Nagu näha järgmiselt pildilt, on deebet raamatupidamiskande vasakul küljel:
T konto
Võlakomponendid
Deebet sisaldab kolme mõistet:
- Raamatupidamiskonto number: On vaja märkida registreeritud raamatupidamiskonto number. Igal riigil on raamatupidamiskontode tabel, kus raamatupidamise üldkava kontod on nummerdatud.
- Raamatupidamiskonto nimi: Konto nimi on valikuline, kuna paljudes riikides piisab konto numbri märkimisest.
- Operatsiooni summa: Konto numbrist ja nimest vasakul on vaja näidata iga raamatupidamiskontot mõjutava toimingu summa.
Deebetisse võib lisada mitu raamatupidamiskontot, seda näeb järgmises näites:
Koodid 600 ja 472 viitavad kontonumbrile; nimed “kaubaostud” ja “sisendkäibemaks” viitavad konto nimele; ning numbrid 1000 ja 210 viitavad toimingu suurusele. See raamatupidamiskanne on puudulik, kuna tasaarvestuskanne oleks vaja krediiti kanda
Mis on deebetis kajastatud?
Kui toimub raamatupidamissündmus, tuleb raamatupidamiskirje registreerida. Sõltuvalt toimingu laadist kirjendatakse kirjete suurenemine või vähenemine deebet- või krediidirahana. Deebetis registreeritakse järgmist tüüpi toimingud:
- Varade või kulude kirjete suurenemine: Siia kuuluvad ka toimingud, milles on registreeritud varade või kulude konto.
- Kohustuse, omakapitali või tulukirjete vähenemine: Siia kuuluvad ka toimingud, mille käigus võetakse maha kohustuste, omakapitali või tulude konto.
Pearaamat: deebetjääk
Kõik ettevõtte registreeritud raamatupidamiskontod kajastuvad pearaamatus. Neid pearaamatu kontosid saab registreerida mitmes raamatupidamiskirjes ja neil võib omakorda olla kirjeid nii deebet- kui ka kreeditarvestuses. Raamatupidamiskonto jääk saadakse deebeti ja krediidi kogusumma vahe järgi. Kui deebet on suurem kui krediit, öeldakse, et raamatupidamiskontol on deebetjääk.
Toome illustreeriva näite: raamatupidamiskontol (600) Kauba ost, on mitu arvestust erinevates raamatupidamiskirjetes. Deebetis on märkused summas 100, 300 ja 250 ning krediidis 50 märge. Selle konto jääk on 600, kuna see on deebet (kokku 650) ja krediidi (kokku 50) vahe. Saldo on võlgnik, kuna deebeti summa on suurem kui krediidi summa. Graafiliselt oleks see kujutatud järgmiselt:
