Elukvaliteet on kogum tegureid, mis annavad inimesele heaolu nii materiaalselt kui emotsionaalselt.
Teisisõnu, elukvaliteet on rida tingimusi, mida üksikisik peab oma vajaduste rahuldamiseks nautima. Seda selleks, et mitte ainult ellu jääda, vaid ka mugavalt elada.
Elukvaliteet hõlmab erinevaid aspekte, mis võivad olla subjektiivsed, näiteks vaba aja veetmine hobiks, või objektiivne, näiteks kodu olemasolu koos kõigi põhiteenustega.
Elukvaliteedi tegurid
Elukvaliteeti mõjutavad tegurid on järgmised:
- Füüsiline heaolu: See viitab inimese tervisele ja füüsilisele puutumatusele. See tähendab näiteks juurdepääsu kvaliteetsele haiglale ja elamist madala kuritegevuse tasemega linnas. Sel hetkel saabub ka juurdepääs heale toitumisele, mis on seotud olemasoleva toiduvaruga, aga ka avalikkusele pakutava teabega, et nad saaksid tarbida tooteid, mis mitte ainult ei rahulda nälga, vaid on ka toitvad. .
- Materiaalne heaolu: See viitab sissetuleku ja kaupade omamise tasemele. Näiteks peaks üksikisik saama teenida vähemalt seda, mis on vajalik tema põhivajaduste katmiseks.
- Sotsiaalhooldus: See on kõik, mis on seotud suhtlemisega teiste inimestega. Me peame silmas näiteks tugeva sõpruskonna ja tervisliku perekeskkonna nautimist. See hõlmab ka osalemist kogukonna tegevustes, kus hõlbustatakse naabruskonna või sotsiaalse rühma liikmete integratsiooni.
- Emotsionaalne heaolu: See puudutab psühholoogilist aspekti, see on seotud kõrge enesehinnangu ja vaimse stabiilsuse kujunemisega.
- Isiklik areng: See tähendab, et inimene tunneb, et täidab oma püüdlusi, tunneb end täidetuna. See tähendab, et üksikisik saab läbi viia näiteks soovitud uuringuid (juurdepääs haridusele) ja töötada töövaldkonnas, mis on tema suurim huvi.
Inimarengu indeks
Üks viis elukvaliteedi mõõtmiseks võib olla inimarengu indeks (HDI). See on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni arenguprogrammist (UNDP) sündinud näitaja, mis mõõdab iga riigi arengutaset selliste muutujate järgi nagu eeldatav eluiga, haridus või sissetulek inimese kohta.
Indikaatorit on ÜRO teostanud alates 1990. aastast, asendades varasemad kasvuanalüüsid, mis ei rõhutanud inimlikku aspekti ja selle arengut ning keskendusid eelkõige majandusliku heaolu seisukohale. Teisisõnu, varem täheldati ainult sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu.
