Arvestusühik on üldtunnustatud standardmõõt kaupade või teenuste hinna, võlgade ja muu majandusliku suuruse väljendamiseks.
Arvestusühik on agentide vahel kokkulepitud mõõt kaupade, teenuste, varade, tehingute jne väärtuse väljendamiseks. See on arvuline ühik, mis võimaldab kajastada erinevaid tasemeid (enam-vähem) ja teha toiminguid (lahutamine, liitmine, korrutamine jne).
Arvestusühiku kasutamine
Määratletud üksuse omamine on kasulik väärtuste võrdlemise hõlbustamiseks ja majanduslike otsuste langetamiseks. Nii on meil näiteks lihtsam juurde pääseda teabele kaupade suhteliste hindade muutuste, võlgade maksumuse, investeeringute tasuvuse jms kohta.
Lisaks hõlbustab see tehinguid ja läbirääkimisi, võimaldades kahel osapoolel kaaluda teavet samas üksuses.
Mida kasutatakse mõõtühikuna
Tavaliselt kasutatakse riigi seaduslikku maksevahendit mõõtühikuna tema territooriumi piires. Kuid münt ei pea tingimata seda funktsiooni täitma. On teada, et varem on arvestusühikuna kasutatud muid kaupu, näiteks: grammi kulda, kakaoubasid jne. Ka täna on meil erinevate riikide valuutad ja ka krüptovaluutad, mida kasutatakse arvestusühikuna erinevates tehingutes.
Raha ja arvestusühik
Raha üks ülesandeid on toimida arvestusühikuna. See asjaolu on olnud mõnede jaoks õigustuseks monopoli olemasolule keskpanga raha väljaandmisel.
Hoolimata eeltoodust, peame meeles pidama, et mõõtühiku funktsioon ei välista ainult keskpanga emiteeritud raha ega isegi raha üldiselt. Arvestusühikuna võib kasutada erinevat tüüpi kaupu ja eksisteerida võivad ka erinevad valuutad, mis täidavad sama funktsiooni.
Kui meil on erinevad üksused, saab võrdlusi veidi keerulisemaks muuta, kuid kulud vähenevad, kui meil on juurdepääs teabele erinevate üksuste vaheliste muutumiskiiruste kohta ja kui on olemas mehhanismid, mis võimaldavad ühte üksust teise vastu vahetada. Tegelikult on arvestusühikuna praegu mitut tüüpi valuutasid.