Väärtuslõks - mis see on, määratlus ja mõiste

Lang L: none (table-of-contents):

Väärtuslõks - mis see on, määratlus ja mõiste
Väärtuslõks - mis see on, määratlus ja mõiste
Anonim

Väärtuslõks ehk väärtuslõks tekib siis, kui börsiettevõte on ilmselt alahinnatud, kuid tegelikult õigesti hinnatud või isegi ülehinnatud.

Väärtuslõksude mõiste on väärtusinvesteeriva kooli jälgijate seas laialt levinud termin. Seda tüüpi investorid üritavad osta ettevõtteid, mille hind on tublisti alla selle, mis nende hinnangul peaks olema väärt. Selle hinna juures, mille juures see peaks olema noteeritud, nimetatakse seda sihthinnaks või sisemiseks väärtuseks.

Väärtusinvesteeringute kooli investorid üritavad osta odavaid (alla nende sisemise väärtuse) ettevõtteid, mis võivad teenida suurt kasumit (koos ümberhindamise potentsiaaliga) ja vastuvõetava riskiga (mõistlik ohutusvaru).

Väärtuslõks on viga, kui arvatakse, et pärast ettevõtte analüüsimist on selle sisemine väärtus tublisti turuhinnast kõrgem. Mõnda mitte nii levinud tegurit pole siiski arvesse võetud. Ja kui seda tegurit arvesse võtta, põhjustaks see sihthinna piisava languse, et investeering ei olnud atraktiivne.

Kas olete valmis turgudele investeerima?

Üks maailma suurimaid maaklereid, eToro, on muutnud finantsturgudele investeerimise kättesaadavamaks. Nüüd saab igaüks aktsiatesse investeerida või aktsiate murdosa osta 0% vahendustasuga. Alustage investeerimist kohe 200 dollari suuruse sissemaksega. Pidage meeles, et investeerimiseks on oluline treenida, kuid muidugi saab seda täna teha igaüks.

Teie kapital on ohus. Võivad kehtida muud tasud. Lisateavet leiate aadressilt stock.eToro.com
Ma tahan investeerida Etoroga

Väärtusinvesteerimise väärtuslõks

Investorid analüüsivad selliseid mõõdikuid nagu rahavood, aluseks olev bilansiline väärtus või erinevad hindamise kordajad. Need mõõdikud annavad väärtuslikku teavet ettevõtte ja selle hinna kohta. Kui nende analüüs näitab, et ettevõte on odav, ostavad nad. Numbrilised valemid ja finantssuhtarvud on siiski vaid väike osa analüüsist.

Analüüsil on veel üks osa, mis on kahtlemata subjektiivselt laetud. Samuti on olulised aruanded, laienemisplaanid või lepingud teiste ettevõtetega. Ja kuigi teoreetiliselt on võimalik neid arvuliselt väärtustada, pole seda lihtne teha.

See on asja tuum. Tehakse dividendide hindamine, arvutatakse suhtarvud ja rahavood. Ehkki analüüsis viitab kõik sellele, et see on „odav”, kui arvestame alla tegureid, mida arvesse ei võeta, on ettevõte tegelikult üle oma sisemise väärtuse. Tavaliselt on see põhjustel, mida palja silmaga ei näe.

Näiteks kujutage ette, et juhtide vahel on probleem ja et iga aasta halvendab ettevõtte tulemusi. Seda ei näe ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Ja kui lisateavet pole, ei saa seda ka teada. Seda teades langetaksid paljud analüütikud sihthindu.

Väärtuslõksu põhjused

Nüüd teame, et väärtuspüünis on lõks selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tundub üks asi, kuid tegelikult on see teine. Aga mis selle lõksu põhjustab? Miks seda palja silmaga ei nähta? Võimalikud põhjused on:

  • Ettevõtte siseprobleemid: See on väärtuslõksude sage esinemine. Finantsandmetes see ei kajastu ja neil pole mugav päevavalgele tulla. Tavaliselt on see varjatud teave.
  • Konto pettus: Tavaliselt on see haruldane. Isegi siis, kui see juhtub, on ettevõtte väärtus null ja aktsionärid kaotavad kogu oma raha.
  • Ettevõte kasvusektoris:Teine võimalik põhjus põhineb kiirelt kasvavatesse sektoritesse kuuluvatel ettevõtetel. Ettevõte võib tunduda odav võrreldes oma sektori ettevõtetega, mis kasvavad palju ja tunduvad kallid. Reaalsus on aga see, et see ettevõte jääb maha.
  • Analüütiku viga: Puristide sõnul on see selles küsimuses kõige sagedasem juhtum. Väärtusinvesteeringute kooli analüütikute sõnul on ettevõtte põhjaliku uurimise korral vea tõenäosus tühine.

Muidugi öeldakse kõik ära, see viimane punkt on vähemalt küsitav. Isegi ajaloo parimad investorid väidavad, et on langenud väärtuslõksudesse. Nende sõnul on võimatu mitte kunagi langeda väärtuslõksu. Analüüsitakse tuhandeid ettevõtteid ja sul ei saa alati õigus olla. Tähtis on aga riski hästi kalibreerida.