Majanduslik väärtus on mõiste, mis viitab sõltuvalt meie poolt viidatud väärtusteooriast erinevate kaupade ja teenuste väärtuse mõõtmisele nende eeldatava kasulikkuse põhjal.
Majanduslik väärtus toob väärtuse ja hinna erinevuse väga hästi esile. Selles mõttes räägime väga erinevast kontseptsioonist, sõltuvalt sellest, millisele väärtusteooriale me selle kontseptsiooni omistame.
Majanduses on väärtus majandusteadlaste poolt laialdaselt uuritud mõiste, kuna sellega püütakse mõõta nimetatud majandushüvede väärtust majanduses. See väärtus arvutatakse nende eeldatava kasulikkuse põhjal. Sõltuvalt selle kasulikkusest määratakse üks või teine väärtus.
Seega, nagu me ütlesime, on majanduslik väärtus ja vahetusväärtus väga erinevad asjad. Teisisõnu, kauba väärtus võib olla selle turuväärtusest suurem või väiksem.
Näiteks Karl Marx ja marksistlik koolkond defineerisid majandusliku väärtuse töö väärtusteooria kaudu. Samal ajal kui teised Austria kooli autorid kaitsesid subjektiivse väärtuse teooriat.
Väärtuse ja hinna erinevus
Majanduslik väärtus on väga mitmetähenduslik mõiste. Majanduskaubal, ehkki selle kasutusväärtus võib olla väga kõrge, võib olla ka madal turuväärtus. See on dihhotoomia, mille esitavad väärtuse ja hinna mõisted. Kuna mõned arvasid, et need mõisted on samad, näitab majandusteadus, et see pole nii.
Praktikas kiputakse hinda määratlema kui majanduslikku summat, mille kaupmees eeldab oma toote eest pärast turuletulekut. Ehkki teisest küljest on väärtus summa, mida klient on nõus teatud kauba või teenuse eest maksma.
Kõik see, nagu me ütlesime, põhineb eeldataval kasumil. Nende mõistete keerukus on aga mõõde, mida majandusteadlased proovivad teha. Mõõt, mis varieerub alati sõltuvalt kasutatavast teooriast. Seega, nagu näitab majandusajalugu, mõõdame väärtust ühel või teisel viisil sõltuvalt igast teooriast.
Väärtuse mõõtmise tüübid
Kui marksistlik kool määratles süsteemi, mis püüdis lähendada kauba või teenuse väärtust, pakkus Austria kool välja muid meetodeid, mida tema arvates peeti kehtivaks.
Selles mõttes on väärtuse kohta arvukalt teooriaid, mis muudavad selle suuruse mõõtmise keeruliseks.
Seega määratleme allpool peamised väärtusteooriad ja ka need, mida need propageerivad:
- Töö väärtusteooria: See on marksismi pakutud teooria, mida propageeris Karl Marx. See teooria kaitseb kauba väärtuse mõõtmist töötundide arvu põhjal. Arvestades, et kogu rikkus tuleb tööst, püütakse selle teooria abil mõõta väärtust, mis põhineb mainitud kaubale tehtud töö mahul.
- Subjektiivne väärtusteooria: See teooria kaitseb Austria kooli. See teooria püüab seda väärtust mõõta tootmistegurite marginaalse kasulikkuse funktsioonina. Teisisõnu on klient see, kes hindab, kui palju ta soovib ja suudab maksta nimetatud kauba või teenuse eest.
- Tootmiskulude väärtuse teooria: See teooria kaitseb, et toote väärtus on väärtus, mida selle toodang esindab. Teisisõnu väärtus, mille tootmine maksis.
Ehkki eelmainitud teooriad on tuntuimad, on ka teisi teooriaid, mis keskenduvad sellele samale uurimisvaldkonnale.
Kuidas väärtust loote?
Väärtuse loomine on veel üks neist tundmatutest, milles paljud ökonomistid erinevad selle definitsiooni poolest. Sõltuvalt nimetatud majanduses valitsevast majandusfilosoofiast võib väärtuse loomist suuremal või vähemal määral hinnata.
Selles mõttes on üldtunnustatuks peetud väärtuste loomist, mis põhineb ootuste täitumisel. See tähendab väärtuse loomine nõutava ja ootustes kajastuva kasumlikkuse ületamise teel.
Kui ettevõte ületab oodatud kasumlikkuse, võiksime öelda, et see loob, loob väärtust. Kuna seda, et ettevõte teenib kasumit, ei loeta väärtuseks. Teised majandusteadlased määratlevad aga väärtusena vajaduste rahuldamise.
Selles mõttes, nagu näeme, on palju nüansse esitav mõõtmine.
